55 8925 1325 [email protected]

IN ATL IN TÉPETL

Francisco Xavier Martínez Esponda

Francisco Xavier Martínez Esponda

Licenciado en Derecho por la Universidad Iberoamericana (2002-2006) con mención honorífica y Maestro en Ecología Tropical por parte del Centro de Investigaciones Tropicales (CITRO) de la Universidad Veracruzana (2014), con mención Honorífica. Ha colaborado como abogado en Litiga, Organización de Litigio Estratégico de Derechos Humanos A.C. (Litiga OLE) y en el Centro Mexicano de Derecho Ambiental, A.C. (CEMDA) ha sido director regional de la oficina Golfo de México (2013-2016) y actualmente se desempeña como director operativo. Una de sus las líneas principales de trabajo son los derechos humanos de los pueblos indígenas y comunidades equiparables, el patrimonio biocultural y la construcción del Estado pluricultural en México.

Oksé altepet México uelis

In tipanokej tapoual febrero kichiuj  sempoual uan makuil xiuit in San  Andrés sentalnamikilis kichajkuilojkej in Ejército Zapatista de Liberación Nacional (EZLN) iuan in ueyi xiujtekiuaj. Ika nejín sentalnamikilis monemilij in neixpatalis nochi in mexikaxiujtekitilis ika moixajsis yektilis maj yekuejkaua. Ika in miak xiuit panok uelis se tatsintokas ¿toni mopatak?

Maski moyektalij in ueyi tanauatil itech 2001 uan seki in maseualxolalmej inintatanilis itech tanauatilis uan okseki xolalmej kemej yejuan, semi tepitsin taman mopatak yon ijuak tapoual febrero 1996, yej ika in mexikaxiujtekitilis eski sesaj neskayokajsikamatilis kipiya uan in mexikajaltepetakaj ixpopoyot amo kiata in tataman neskayokajsikamatilis, kijtosneki, in insentajyouiltilis uan in chikopoujkayot tein kualkui kemej ipa yetokej, amo mopataj uan kemej ipa kijyouiaj nochi in xolalmej; moita itech in Tanauatil minera, in Altepeatnauatil, in Hidrocarburos Tanauatil uan oksé Tanauatil Bioseguridad de Organismos Genéticamente Modificados.

Itech Centro Mexicano de Derecho Ambiental, A.C. (CEMDA) in insepan okseki maseualxolalmej, uan oseki xolalkonemej, miakpa timonojnotskej ika timoixejekoltijkej keniun tayetok xa tikajsiskej okseki ojtokalis. Ika in chikaujkachiualis tikteixpantijkej se amaix itech in tapoual tipanokej enero uan tiktokaitijkej “Oksé altepet México uelis”[1], itech in amaix nimoyolchikauas ika nikixnemilis sé tein ome talnamikilismej poliuik ok in ixnesij itech in San Andrés sentalnamikilis: In maseualsentalnamikilis. Nejín kijtosneki in uelitilis tein kipiyaj in maseualxolalmej kisenemiliskek ika insenemilis uan kampa senajsiskej ika inintekitilis itech initalpan[2] uan tein insenaxka nemilisneskayokajsikamatilis; ika poujkayot uelis se kitalis in zapatista tajtol “sé kichiuas se semanauak kampa akiskej miak semanauakmej”. Sé neskayo, miak taman kemej miak maseualxolalmej (Demodiversidad).

¿Kani sé kita in sentalnamikilis? Momostayej, iksá ika okachi moita, kemej in maseualtajtouaj, in yolmelaualis, in mopatiliaj in xinachmej, in tamakepalis oso tekio ika kiyektaliaj in inxolal, chiualis itech comité tein at, okseki xiujtekitilis, in iluichiualismej, uan okseki nechikolismej. Ijuak timonojnotskej kiyknemilijkej tono moneki ika kiajsiske yon yektilis: 1) in ixpouiskej itech in ueyi tanauatil, 2) kixpataskej in municipio uan moixtalis okseki municipios, 3) kinixpantiskej uan kininmaktiliskej in tomin, 4) kinixpejpenaskej in tanauatilchiujkek kemej yejuan ipa kichiuaj uan in moyektalis in tanauatilchiualis,

5) In mexikajmaseualtajtomej maj motekitiltikan kampa motaixejekoua uan ika maj teyolmelauakan, 6) Moixtalis in tatajkotenkakilis ika moyolyemaniskej akin kipiyaj talkuejmol, 7) Moixtalis maseualtayolmelauanij ika mopaleuis in maseualsentalnamikilis uan se maseual ueyialtepenechikol, 8) In xiujtekiuanimej kipiyaj kintenkakiskej uan kininmakaskej ininyeknemilis amo ika chikaujkayot kininmatiltiskej nochi in tanaualtilmej kinikuejmolos, 9) Kininyolchikauas ika mauisyot ika in tanemililnemilis uan in maseualyeknemilis, 10) Ixpouilis in maseualxiujtekiuanij uan okseki taixejekolis.

Kemej kiijtoj Gustavo Esteva, ika sé kuali sentalnamikilis uelis moyekpatas in xiujtekitilis ika in moneki in tokniuan maj kiyeknemilikan keniuj nemiskej. Niknemilia in ueyixolalnenkej uan koyomej miak taman uelij technextiliskej ika ininsentalnamikilis uan yejuan kinekij techmachtiskej takan tikintekakij uan tikimauistiliaj.

Niknemiliaya nimatamis in tajkuilol niktenextilis amo uejkaua onkas taixpejpenalis itech tapoual junio uan timotajtaniskej ox neli tikmachiliaj techixnextiyaj in partidos, nimoyeknemilij uan nikijtoj amo, kachi kuali in sentalnamikilis uan nitatsintokas: ¿toni tikchiuaj timokixtiliskej in techixpiki ika timoixpetaniskej uan tikixajsiskej in toueyi mexikajxolal kipiya miak tajtolmej uan miak taneskayokatamatilis?, oso kachi kuali, ¿toni tikchiuaj in tisejsemej oso tinochij ika timonejmachpiyaskej? In maseualxolalmej insentalnamikilis uan in okseki xolalmej kemej yejuan, eski sé chiualis mokaujtok ok, ijkón kemej eskia sé teskat kampa timoitaskej in ueyixolalnenkej uan koyomej ika tikpataskej in keniuj titeuantij itech in altepemej.

Tapaleuij María Isabel Noriega Armella.

Kitalij maseualkopa Francisco Sánchez Conde


[1] Disponible en https://www.cemda.org.mx/wp-content/uploads/2021/01/Otro_Mexico_es_posible_Dialogos_para_la_construccion_del_Estado_pluricultural.pdf

[2] Recordemos que para los pueblos indígenas sus territorios son su axis mundi puesto que son el espacio donde se vive y se muere, donde se funda su espacio y su tiempo, donde es posible que los saberes se encarnen, crezcan y se reproduzcan, son los territorios de la diferencia. Son su espacio vital material y espiritualmente hablando.

Secciones

[et_pb_posts_agsdcm category_id=»10″ heading_style=»custom» posts_per_page=»2″ show_categories=»off» show_comments=»off» admin_label=»Capital» remove_drop_shadow=»on» _builder_version=»4.6.0″ _module_preset=»default» main_title_text_color=»#000000″ min_height=»650px» max_height=»650px» custom_margin=»-36px||||false|false» border_width_all=»0px» locked=»off»][/et_pb_posts_agsdcm]
[et_pb_posts_agsdcm category_id=»5″ heading_style=»custom» posts_per_page=»2″ show_categories=»off» show_comments=»off» admin_label=»Capital» remove_drop_shadow=»on» _builder_version=»4.6.0″ _module_preset=»default» min_height=»650px» max_height=»650px» custom_margin=»-36px||||false|false» border_width_all=»0px» locked=»off»][/et_pb_posts_agsdcm]
[et_pb_posts_agsdcm category_id=»6″ heading_style=»custom» posts_per_page=»2″ show_categories=»off» show_comments=»off» admin_label=»Nación» remove_drop_shadow=»on» _builder_version=»4.6.0″ _module_preset=»default» min_height=»650px» max_height=»650px» custom_margin=»-36px||||false|false» border_width_all=»0px» locked=»off»][/et_pb_posts_agsdcm]
[et_pb_posts_agsdcm category_id=»9″ heading_style=»custom» posts_per_page=»2″ show_categories=»off» show_comments=»off» hover_overlay_color=»#000000″ hover_overlay_icon_color=»#000000″ admin_label=»Mundo y Sociedad» post_format_icon_bg_color=»#000000″ remove_drop_shadow=»on» _builder_version=»4.6.0″ _module_preset=»default» header_text_color=»#000000″ subheader_text_color=»#000000″ main_title_text_color=»#000000″ min_height=»650px» max_height=»650px» custom_margin=»-36px||||false|false» border_width_all=»0px» locked=»off»][/et_pb_posts_agsdcm]

No Te Puedes Perder…

[et_pb_posts_agsdcm category_id=»54,60,102,104,123,124″ heading_style=»custom» show_comments=»off» hover_overlay_color=»#d84c1e» hover_overlay_icon_color=»#d84c1e» post_format_icon_bg_color=»#d84c1e» remove_drop_shadow=»on» _builder_version=»4.6.5″ _module_preset=»default» header_text_color=»#000000″ header_font_size=»27px» header_line_height=»1em» subheader_text_color=»#000000″ main_title_text_color=»#000000″ main_meta_text_color=»#000000″ main_body_text_color=»#000000″ list_title_text_color=»#000000″ list_meta_text_color=»#000000″ custom_margin=»||0px||false|false» custom_padding=»||0px||false|false» border_radii=»on||||» border_color_all=»#d84c1e» border_style_all=»none» locked=»off»][/et_pb_posts_agsdcm]
[et_pb_ads_agsdcm _builder_version=»4.5.6″ _module_preset=»default»][/et_pb_ads_agsdcm]