55 8925 1325 [email protected]

IN ATL IN TÉPETL

Francisco Xavier Martínez Esponda

Francisco Xavier Martínez Esponda

Licenciado en Derecho por la Universidad Iberoamericana (2002-2006) con mención honorífica y Maestro en Ecología Tropical por parte del Centro de Investigaciones Tropicales (CITRO) de la Universidad Veracruzana (2014), con mención Honorífica. Ha colaborado como abogado en Litiga, Organización de Litigio Estratégico de Derechos Humanos A.C. (Litiga OLE) y en el Centro Mexicano de Derecho Ambiental, A.C. (CEMDA) ha sido director regional de la oficina Golfo de México (2013-2016) y actualmente se desempeña como director operativo. Una de sus las líneas principales de trabajo son los derechos humanos de los pueblos indígenas y comunidades equiparables, el patrimonio biocultural y la construcción del Estado pluricultural en México.

Amej uan Tepemej

Itech in maseualtalnamikilis (insepantalnamikilis okseki altepemej mesoamericanos) in xolalkonemej monaluayotiyaj itech ome motelneki, in at luan in tepetl, nejín ome taman monetechouaj uan ika ixua oksé talnamikilis monotsa altepetl, in talpan. In altepetl eski se naskayo ika se kinemilia in xolal, in ineskayo okachi ueyi eski in talpan, kijtosneki in kampa se kixmati in totalnamikilis, kampa se nemi uan se kichiua in neskayokajsikamatilis, kampa se yoli uan kampa se tami, kampa se motekipanouan, kampa moseuiyaj in toteiskaltikauan uan, noiujki in kampa onkaya in maseualtekiuanij.

Tinochimej titeuantij itech miak xolalkonemej in teuanti itech talpanmej uan moneki maj titapaleuikan ika mochikaujkauiskej uan moyolchikauaskej. In xolalkonemej in naluayo eski in tekipaleuilis uan techyoleua no timopaluiskej kemej tiueliskej. Nej niksaloj iuan in maseualtakaj uan okseki kuoujtajtekitinij in semi motelneki se teuantis ijkon timosepan nejmach piyaskej, kemej se tepaleuis moyektalis se ojti, se teuantis itech in iluichiualis oso se eski comité ika mopaleuis in totalpan. Nejín kualyetolis peua ixua itech seki ueyi xolalmej, niknemilia itech nejín onkak se nemachtil ika moyektalis in ueyi altepetl.

In totalpan, in kampa tinemij, maski takan amo timomaseualitaj, yejua semi motelneki kampa ti eskij, tiyetoskej uan tikeponiskej. Amo se uelis se nemis takan amo tikpiyaj in talpan, uan sejseko eskij noskayomej. Kemej in nej, se neskayot, niteuanti itech se sentilis, moneluayotij ika se talnammikilis: tiknejmachtaliskej se taltsin kipiya chiknaui hectárea, maj oksepa onka taselomej, se mixkuoujtaj, uelis nankinemiliskej in pakilis uan in chiualis in ika tikojtokaltijkej in tosenechikol; ouij ika se kichijchiuas in tein se kikochita, eski se ueyi chiualis ika se moyochikauas tiyeksentekitiskej, amo timotekipachoskej sayoj itech tochiualis. Nikijtouaj yekouij, taj eski se ueyi chiualis timosentiliskej in tosenaxka oso timosenpaleuiskej tikinixnamikiskej akin techkuilisnekij oso tiktsakuiliskej in  oksé italnamikilis in altepetekiuaj kampa tikpiyaj in tokuoujtaj.

Kemej nitetajtouijkej uan tepaleuijkej itech derechos humanos, ika miak tayokil nikita nochi in altepemej uan xolalkonemej yetokej ika se nemoujtil ika in tekiuanij intalnamikilis, takayauaj in teyolchikauaskej. Ayamo uejkaua mochikauak nejín netekipachol, kiteixmatil tijkej in tonal 22 tapoual noviembre, in Acuerdo presidencial que considera de interés público y seguridad nacional las obras del Gobierno de México[1], yon monemilis kemej eskiyas se tsinkisas ta kiixnamiki in tein isenaxka in maseualaltepemej uan in xolalkonemej, initalpan uan iniseltijyo uan nokikaua seko miak xiujtekitiloyanmej talnamikilis kemej in moneki teuantiskej uan moneki kininmatiltiskej teyisá kemej in keniuj

Kixokoliaj in kuoujtaj y techyeualoua[2]. In neskayot in ika tekiti in toueyialtepetekiuaj eski in ika okseki ika tekitikej itech in uejueyi tekitilistalnamikilismej, kijtoua kit in tekiuaj kipiya uelitilis ika kikotonas in takochitalis ta in tanaualtil kimaka uelitilis kinemilis toni mochiuas ika in amej uan in tepemej in yetokej itechi in altepemej oso itech in xolalkonemej.

¿Uelis tiktojtokaskej nejín talnamikilis? Kanaj, amo tiueliskej, tisentakochitaskej uan tisentekitiskej ika tikajsiskej in totakochitalis moneki timoteltakipachoskej uan okseki nepaleuil tiktemakasekj ika tikojtokaltiskej toseltij in totalnamikilis ika timochikaujkauiskej uan maj ejko aksá nexikol,  kimoluis kipiya uelitilis, ika niman kiuejuelos in tein ika miak xiuit ika tikchiujekej. In toni kinemilia in tayejankej moneki sayoj makuil tonal. Takan aksá tokniuj kipiya in tetsauit nemis kampa in tekiuaj kinemilis kichijchiuas se elefantej istak, in tanauatil ika se mopaleuis ika se kiijtos “¡amo!” semi tsinkisak, sayoj mokaua in juicio de amparo ika se kiojtokaltis in nepaleuilis tein se iaxka.

¿Keyej in tetalnamikilis uelis techikaukataliliskej? ¿nejón eski melauak oso eski kinekij kimelauaskej in nexokolil? Miakpa ika mauiltijkej in nochi in tanekilis uan in nochi in tayetakilis in amo teyi techiluiaj. ¿Keyej moneki ueyitalnamikilischiualis? ¿Ox neli amo uelis timauisyokualnemiskej  ika tepitsin teyisá? ¿Keyej semi kinekij kixokoliskej in toni ika kuali tikpiyaskej se mauistik in toderechos humanos uan ika mial ouijkayot  tikchiujkej? Maj kuali titachiyakan kampa uelis tikitaskej in ueyitalnamikilischiualismej in kikaujkej in tekiuanij in panokejya kikaujkej kasá miak tauejuelolis, nekokol, moita itech derechos humanos in kixokolijkej tein xolalkonemej tsikitsitsin, uan no kiuejuelouan in totaltaselolpan.

In uejueyi talnamikilischiualismej amo tekauaj maj tinemikan oso maj timotekipanokan kemej tejuan tiknemiliskej, maj tikmatikan in totalpan. ¿Amo eskiya okachi kuali uan amo ika neteuilis in xolalmej maj kinemilikan toni talnamikilischiualis kinekij? Yoni monotsa? Yejua monotsa democracia participativa uan in iteyo motakak itech Declaración de Rio uan in Acuerdo de Escazú ijuak onkaya miak ouijkayot kemej axkan tejuan, tikuiskej okseki ojtokalis eski es chikaualis in amo uelis tikauaskej.

In uejueyi talnamikilischiualismej kualkuij in nexikolot iteyo uan nekokol. Maj tikauakan in neteuil in tekayaua itech  nochi in tanekilis uan tayektalilis in nochimej, maj tinejnemikan itech in tein nojnel, kampa timonejmachpiyaskej uan tikpaleuiskej in taselolpan. Maj tiyek tachiyakan ijkón tikinismatiskej in okseki. In tein axkan uan tein uitsa ok yetok nikampa, maj tikochitakan tiknejmachpiyaskej in ame uan tepemej in yetokej totalpan.

Tapaleuij: María Isabel Noriega Armella.

Kitalij maseualkopa Francisco Sánchez Conde.


[1] Yetok http://dof.gob.mx/nota_detalle.php?codigo=5635985&fecha=22/11/2021

[2]  Nejín talnamikilis, itech CEMDA, tikteixmatiltijkejel in totalnamikilis: https://www.cemda.org.mx/posicionamiento-en-torno-al-acuerdo-sobre-obras-y-proyectos-considerados-de-interes-publico-y-seguridad-nacional/

Secciones

[et_pb_posts_agsdcm category_id=»10″ heading_style=»custom» posts_per_page=»2″ show_categories=»off» show_comments=»off» admin_label=»Capital» remove_drop_shadow=»on» _builder_version=»4.6.0″ _module_preset=»default» main_title_text_color=»#000000″ min_height=»650px» max_height=»650px» custom_margin=»-36px||||false|false» border_width_all=»0px» locked=»off»][/et_pb_posts_agsdcm]
[et_pb_posts_agsdcm category_id=»5″ heading_style=»custom» posts_per_page=»2″ show_categories=»off» show_comments=»off» admin_label=»Capital» remove_drop_shadow=»on» _builder_version=»4.6.0″ _module_preset=»default» min_height=»650px» max_height=»650px» custom_margin=»-36px||||false|false» border_width_all=»0px» locked=»off»][/et_pb_posts_agsdcm]
[et_pb_posts_agsdcm category_id=»6″ heading_style=»custom» posts_per_page=»2″ show_categories=»off» show_comments=»off» admin_label=»Nación» remove_drop_shadow=»on» _builder_version=»4.6.0″ _module_preset=»default» min_height=»650px» max_height=»650px» custom_margin=»-36px||||false|false» border_width_all=»0px» locked=»off»][/et_pb_posts_agsdcm]
[et_pb_posts_agsdcm category_id=»9″ heading_style=»custom» posts_per_page=»2″ show_categories=»off» show_comments=»off» hover_overlay_color=»#000000″ hover_overlay_icon_color=»#000000″ admin_label=»Mundo y Sociedad» post_format_icon_bg_color=»#000000″ remove_drop_shadow=»on» _builder_version=»4.6.0″ _module_preset=»default» header_text_color=»#000000″ subheader_text_color=»#000000″ main_title_text_color=»#000000″ min_height=»650px» max_height=»650px» custom_margin=»-36px||||false|false» border_width_all=»0px» locked=»off»][/et_pb_posts_agsdcm]

No Te Puedes Perder…

[et_pb_posts_agsdcm category_id=»54,60,102,104,123,124″ heading_style=»custom» show_comments=»off» hover_overlay_color=»#d84c1e» hover_overlay_icon_color=»#d84c1e» post_format_icon_bg_color=»#d84c1e» remove_drop_shadow=»on» _builder_version=»4.6.5″ _module_preset=»default» header_text_color=»#000000″ header_font_size=»27px» header_line_height=»1em» subheader_text_color=»#000000″ main_title_text_color=»#000000″ main_meta_text_color=»#000000″ main_body_text_color=»#000000″ list_title_text_color=»#000000″ list_meta_text_color=»#000000″ custom_margin=»||0px||false|false» custom_padding=»||0px||false|false» border_radii=»on||||» border_color_all=»#d84c1e» border_style_all=»none» locked=»off»][/et_pb_posts_agsdcm]
[et_pb_ads_agsdcm _builder_version=»4.5.6″ _module_preset=»default»][/et_pb_ads_agsdcm]